Soovin saada tasuta e-kokaraamatut:

Saad tasuta e-raamatu ja liitud Umami uudiskirjaga. Juba üle 30 000 liituja!

Austrijahil Hollandis

Kas merevärske soolakas auster on just Sinu cup of tea? Või sooviksid sellest delikatessist lihtsalt rohkem teada saada? Igal juhul on seekordne postitus Sinule, sest kutsume teid endaga Hollandisse, Zeelandi piirkonda, kus saad neid hinnalisi delikatesse lausa ise rannalt korjata ja hea maitsta! Kõik on ääretult lihtne ja viib keele alla! 

Kui kuulsin, et Hollandis on võimalik lihtsalt randa kõndida ja ise endale austreid korjata, justnagu meil Eestis seeni või mustikaid metsast, siis oli selge, et seda me peame tegema. Tegin natuke uurimustööd, et siht tuleb võtta Yerseke nimelisele väikelinnale (ise ära ei testinud, aga väidetavalt saab sama teha ka kõrvalasuvas Wemeldinges ja veidi eemal olevas Kats´i nimelises linnakeses) ja pakkisin asjad – austrinuga (selleks sobib ka muu tugeva teraga lühike nuga), tugev kinnas või köögirätik (sest austrid on kurikuulsad kätelõhkujad), head võid (selleks eriliseks puhuks ostsin lausa eriti nunnu laastudest korvikese sisse pakitud kuulsa Echire või), värskelt küpsetatud saia, hakitud šalottisibulat, imelise Oro Baileni oliiviõli, kamaluga sidruneid, pisut sojakastet, vetikatšipse ja külma valget veini. 

austrilouna

Et hommikul enne kui tõus meie austri-kättesaamise-võimalused nullilähedaseks muudab kohale jõuda, sõitsime juba eelmisel päeval Hollandisse Zeelandi valmis. Zeeland on Hollandi kõige vähemasustatud piirkond, mida iseloomustab, nagu Hollandile kohane, vali tuul :). Kuhu iganes Sa ka ei vaata, tuulegeneraatorid on igal pool ja kihutavad suurel kiirusel ringi käia. Ööbisime Goesi lähedal ühes armsas Scheldeoord nimelises puhkekülas, kus meie väike 5-aastane Emily sai oma äsjaõpitud ujumisoskust natuke kinnistada ja kus me viliseva tuule saatel paksude tekkide all õhtul mõnusalt terrassil suve saime ära saata. 

zeeland

austrid kastiis

Jõudsime randa kella 11 paiku ja pidime tunnistama, et tõus oli juba üksjagu toimetanud ja rannaäärsed austrid vee alla jätnud. Kel endal austrikorjamise plaanid, siis tasuks enne hetke tõusu-mõõna olukord internetist üle vaadata. Selleks saab kasutada näiteks sellist lehekülge: tide-forecast.com Yersekes näiteks oli meie austrijahi ajal mõõn kuni kl 9.25-ni hommikul ja siis jälle tõus kuni kl 15.26ni. Seega kui oleksime hommikul vara kohale tulnud, oleks võinud ka tavalise kinga väel mööda randa kõndides austrid korvi noppida. Õnneks olime kaasa haaranud ka kummikud ja nii me siis austreid otsima asusime. Ühel hetkel hakkas mulle tunduma, et parem saak on ikka sellises sügavuses kus vesi üle kummikuääre sisse tuleks. Seega viskasin kummikud minema, käärisin teksasääred põlvini üles ja saingi lõunasöögi kiirelt kokku korjatud.

lunch

austrite padi

Lapsed leidsid meil, et austrikorjamine oli väga vahva tegevus, aga austrid ise neile siiski veel isuäratavad ei tundunud. Meie suurem plika Eva Maria mängis meile pikniku taustaks hoopis ukulelet ja pisem Emily kimas niisama mööda rannapromenaadi ringi. Meie Henriga muudkui avasime ühe värskusest pakatava austri teise järel ja nautisime täiel rinnal.

avamine

Austri avamist pole vaja karta, see ei ole mingi tuumateadus. Tuleb köögiräti või kindaga auster kõvasti kätte võtta ja siis leida vähem kumeral austri küljel selline koht, kuhu see nuga sisse läheb ja karp lahti kangutada. Esimene soovitus, kuidas head värsket austrit süüa, tuleb siit:

LIHTSALT SIDRUNIMAHLAGA

avatud

Kui nüüd tahta asja pisut põnevamaks teha, siis võib austri rüütada pisut aasiapärasemalt. Maitsestatud vetikate soolakas-merene maitse sobib imeliselt austrite värskusega. Seega siis minu teine soovitus:

TILK SOJAKASTET, TILK LAIMIMAHLA, NATUKE VETIKATŠIPSI

jaapani moodi

Ja kui vaadata hoopis pisut Vahemere poole, siis selline lihtne idee:

VEIDI HAKITUD ŠALOTTSIBULAT, TILK ERITI HEAD OLIIVIÕLI, TILK VÄRSKET SIDRUNIMAHLA

saloti ja oliivioliga

Et voila! Täielik rahulolu ja õnn garanteeritud! 🙂 

Närida või mitte? See on küsimus. Vastus sõltub sellest, kes parajasti räägib :). Oma elu esimesed austrid neelasin närimata alla. Natuke ikka ehmatas see toores välimus ja mõte, et ma pole päris kindel, kas see kummaline olevus mulle ikka maitseb. Aga imeline maitse tegi minuga oma töö ja peagi hakkas mulle ka austri välimus ilus tunduma, mispeale mõte sellest maitsest veel rohkem võtta ahvatlev tundus ja austri närimine täiesti omal kohal tegevusena hakkas näima. 

Tühjad austrikarbid on nii ilusad, et neid ei raatsi kuidagi pärast minema visata. Mäletan, kuidas kunagi paari aasta eesti Bordeaux´s ühte austrikohta külastades tegin omanikule hiiglamapalju nalja, kuna ta ei saanud kuidagi aru, miks küll keegi tahaks tühjad austrikestad koju kaasa viia :). Aga onju imelised? 

tuhjad

Aga austrid pole sugugi ainus asi, mis Zeelandil pakkuda on. Teel Yersekesse kohtasime eriti muhedaid alpakasid ja nägime värvikirevaid Hiina laterna põlde!

alpakad

laternadlaternad2

holland

 ***************************************************************************************************************************************

Värskusest pakatavaid mereande soovides,

allkiri

juta ring 

 

 

Kommentaarid

  1. Tere
    Olgu, see oli hea lugu.
    Ma pole julgenud austreid proovida, need meenutavad tigusid ja järvekarpe, mis meil siin eestis on.
    Kas nad surevad kohe peale seda kui karp on noaga avatud või tuleb elus molluskit alla neelata (või närida)?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga