Meil on suvilanurgas pisike köök – kahe rauaga pliit, üks hädapärast toimiv väike ahi, potid-pannid-muu vajalik. Aga kasutust leiab see kööginurk pigem hommikuste võileibade valmistamisel, kui piduroogade keetmisel. Põhjus selles, et suvilatoidud valmivad enamasti grillil – kuni söed valmivad, tassime kõik vajaliku terrassilauale, kus valmivad salatid ja muu liha/kala kõrvane. Enamasti teeme ise kiire marinaadi liha maitsestamiseks, aga juhtub ka seda, et ostame poest juba maitsestatud liha. Vahel tahaks aga midagi hoopis uut katsetada ja siis tulevad appi sellised põnevad abivahendid, nagu Himaalaja soolakivi ja puidust grillalus ning erinevate rahvaste vürtsisegud, millest täna lähemalt kirjutan. Soolakivi puhul on tegemist 1,2kg või 3,5kg puhta Himaalaja teemantsoola kristalliga, millel on palju erinevaid kasutusvõimalusi:
* soola andva lõikealusena, nt suvistele tomati- ja kurgiviiludele vms;
* sügavkülmutatuna temperatuuri hoidva alusena sushile, juustudele või mereandidele;
* dekoratiivse kandikuna
* või, nagu meie tänases postituses proovime, grillkivina
Himaalaja soolakivi saab kasutada seni, kuni see kasutamisest otsa saab ja iga kord võib selle kasutamiseks erineva viisi valida. Peale grillimist-serveerimist tuleb kivi niiske puhta lapiga puhastada ja korralikult kuivatada. Kui võimalik, siis ära pese seda veel all – nii kulub ebaotstarbekalt palju soolakivi korraga ära! Samas pean tunnistama, et peale liha grillimist pidin kivi puhastamiseks seda siiski külma vee all puhastama. Kindlasti ei tohi kasutada puhastusvahendeid ja neid pole vajagi – sool on naturaalselt antiseptiline. Eriti hea on see, et kõik Himaalaja teemantsoola kasulikud omadused ja mineraalirikkus tulevad sellel grillitavale-serveeritavale toidule grillalusega kaasa!
Kuna on suvi ja grill niikuinii väsimatult töös on, siis leiate tänasest postitusest retsepti just teemantsoolakivi grillalusena kasutamiseks. NB! Jäta kindlasti meelde, et soolakivil grillides ei tohi lihale-kalale soola lisada, selle töö teeb Sinu eest kivi ise ära ! Niisiis, siit tuleb retsept Austraalia aborigeenide vürtsiseguga marineeritud sea kaelakarbonaadi valmistamiseks soolakivil. Samamoodi saab sealiha valmistada muidugi ka ilma soolakivita ja isegi pannil. Aga sel juhul tuleb soola lisada!
Bushfood
Foto: womensownadventure.com.au
Enne retsepti juurde asumist veel paar sõna aborigeenide vürtsisegust. Austraalia põliselanike traditsioonilisi toite kutsutakse sealmaal bushfood´iks, mis eesti keeles tähendab põõsatoit. Austraalias olles oli üks meie kindlaid soove teha tutvust nende põnevate maitsetega, mida ei leia kuskilt mujalt maailmast peale Austraalia. Kujutasin ette, et võime ükskõik millises linnas valida välja mõne bushfoodi serveeriva restorani ja uutel maitsetel hea maitsta lasta. Aga võta näpust! Otsisime nii mõnestki suurlinnast, küsisime kohalike käest, aga targemaks ei saanud. Känguruliha oli ainus asi, mida kõikjal vabalt proovida saime. Kuni Cairnsi linnakeses õnnestus lõpuks siiski leida restoran Ochre, mis on ka üks kuulsamaid bushfoodile pühendunud restorane terves Austraalias, kus kogu mitmekäiguline menüü esindas just põliselanike kasutatavaid meile tundmatuid maitseid – sõrmlaim, quandong (puuvili), Davidsoni ploom, aniismürt, sidrunmürt, tuntumatest tegelastest makadaamia pähklid, krokodill, emu, känguru jne. No vot, ja Austraalias, Alice Springsis, kokku segatud aborigeenide vürtsisegu on üks võimalus sealseid maitseid siinmail proovida, sest muude vürtside-ürtide kõrval sisaldab see sidrunmürti ja Tasmaania pipart. See vürtsisegu sobib eriti hästi erinevate lihade grillimiseks, mis on ka igati loogiline minu meelest, sest austraallased on kõvad grillijad.
PS! Facebookis jälgib meid juba üle 22 000 toidusõbra. Tule ka: Umamipood.
PS! Jälgi igat Umami maitsvat sammu ka Instagramis!
Foto: herbgraphix.com
Tänasest postitusest leiad India kurkumapiima retsepti ja saad lähemalt lugeda täieliku supertoidu kurkumi ning teiste kasulike vürtside kohta.
Hetkel, mil ajakirjandus soovitab süüa segu sidrunist, sibulast, ingverist ja meest, ehk „imeravimit“, nagu seda nimetama on hakatud (mis on ka vaieldamatult ülimalt kasulik ja omast käest võin öelda, et täiesti söödava maitsega üllatuslikul kombel), soovitan mina teil kasu lõigata veel ühest „imeravimist“, mis on pärit Indiast, kus seda juba aastasadu on viiruste peletamiseks ja organismi tugevdamiseks valmistatud. Nimelt kurkumapiima, mille esmane võlu tuleb täiesti uskumatult laiade raviomadustega kollasest vürtsist kurkumast, mida omakorda toetavad soe piim, teised kasulikud vürtsid ja mesi või agaavisiirup, kumba ise eelistate.
Esmakordselt lugesin kurkumapiimast ühe India päritolu toidublogija postitusest, kes ütles, et nende paljulapselise pere ema käskis neil kõigil talv läbi seda juua ja neile see sugugi ei maitsenud – ema keetis seda segades kokku vaid piima ja kurkuma, jättes tähelepanuta fakti, et ravim läheb lastel paremini kurgust alla, kui see ühtaegu ka maitsev on. Retsept, mida selles postituses jagatud oli, arvestas juba ka selle tõsiasjaga. Kuu aja eest, kui perega Eestisse kolisime ja siinsete ringi uitavate viirustega kohe silmitsi seisime, asusin kurkumapiima kohta lähemalt uurima. Retsepti sai oma maitse ning erinevate allikate näpunäidete järgi timmitud ja joojad kiitsid tulemuse heaks. Soovitasin kurkumapiima ka heale sõbrannale, kes kauaoodatud puhkusereisi eel haigeks oli jäänud ja tema enesetunne läks paremaks lausa tundidega. Nii et julgen soovitada, proovige ja te ei kahetse. 🙂
*KURKUM ise (leiad siit ja siit)
Kõiki kurkumi häid omadusi ei jõuaks vist ka pikas raamatus üles loetleda. Aga kui ära tuua vaid mõned, siis kurkum tugevdab immuunsüsteemi, ergutab seedimist, võitleb põletike vastu ja viimane, võibolla kõige põrutavam avastus on, et see võitlevat ka vähi vastu. Indias kasutatakse kurkumit igapäevaselt profülaktilise vahendina haiguste ennetamiseks, aga ka paljude haiguste, nt kõhuprobleemide, liigesehaiguste, artriidi, vähi, ishiase, parasiitide, maksahaiguste, nakkuste, haavade, silmapõletike, köha, hemorroidide, aneemia ja akne, raviks. Kurkum on kasutusel ka kosmeetikatööstuses, sest selle head omadused mõjuvad hästi ka juustele ja nahale. Muide, lisaks on kurkum üks võimasamatest looduslikest maksapuhastajatest, nii et kurkumapiima järgi tasub haarata ka peale suuremaid pidustusi 🙂 (Allikas: foodmatters.tv).
Ühesõnaga, nagu öeldud, kurkum on tõeline SUPERTOIT!
*rammusam PIIM (kes kehakaalu pärast mures on, võib muidugi ka lahjemat kasutada)
Soe piim lisab omalt poolt kasulikke proteiine ja aitab trüptofaanil, hea une aminohappel, paremini organismis imenduda (Allikas: himalayaninstitute.org) Indias, kust kurkumipiim pärit on, kasutatakse just lehmapiima. Kes aga piimatooteid vältida soovib, võib selle asendada mõne taimse piimaga.
*värske INGVERijuur
Ingver aitab kasulikel ainetel organismis imenduda, on põletikuvastase toimega ja võitleb iivelduse vastu. Ayurveda järgi on ingver ka afrodiisiak! (Allikas: foodmatters.tv)
Kardemonil on samuti lugematu arv tervistavaid omadusi alates seedimise soodustamisest, kõikvõimalike põie- ja neeruprobleemide leevendamisest, halva hingeõhu vastu võitlemisest, stressi ravimisest kuni vähivastase toimeni välja (Allikas: herbwisdom.com).
Juba ainuüksi pool teelusikatäit kaneeli päevas aitab hoida veresuhkrut ja kolesterooli taseme kontrolli all, on põletike, kurguvalu ja kõrvetiste vastase toimega ja rikas antioksüdantide poolest. Lisaboonusena parandab kaneel meie mälu! PS! Kasuta Tseiloni kaneeli, selle tervistavad omadused on Hiina kaneelist ehk kassiast tugevamad! Võid kasutada ka jahvatatud Tseiloni kaneeli.
Ayurveda meditsiinis hinnatakse pikka pipart juba ammustest aegadest, kuna see aitab kaasa toidu seedimisele ja omastamisele, on kõikvõimalike kõhuhädade leevendaja, puhastab organismi mürkidest ja jääkainetest ja aitab kaasa pikaealisusele. Indias kasutatakse pikka pipart ka, kuna see on afrodiisiak ja aitavat kaasa viljatuse ravile. Lisaks nimetab Webmd.compika pipra kasuliku olevat bronhiidi, astma, psoriaasi, tuberkuloosi, epilepsia ja paljude teiste haiguste korral.
Pika pipra asemel võib kasutada ka musta terapipart, sest musta pipraga koos tarvitades olevat kurkumil eriti tõhus vähivastane toime!
Kõik nimetatud vürtsid, kurkum, kardemon, ingver, kaneel ja pipar omavad Ayurveedilise meditsiini kohaselt soojendavat toimet, mis aitab just külma aja viiruste vastu võidelda!
Mehhiko juurtega agaavi siirup on tervislik aseaine suhkrule või meele. Tänu eriti madalale glükeemilisele indeksile ei kõrgenda agaavisiirup veresuhkru taset ega vererõhku nagu tavaline suhkur (nt: agaavi siirupi glükeemiline indeks ehk GI on 27, mee GI 83, valge suhkru GI 92, glükoosi 137 jne /Allikas: blueagavenectar.com/). Lisaks tugevdab agaavisiirup immuunsüsteemi ning võitleb halbade mikroobide ja bakterite vastu nii välis- kui seespidisel kasutamisel.
Ühesõnaga, kujutage ette, millist võlujooki kõigi nende heade omaduste kokku segamisel endale keeta võite!
Ja nüüd siis retsepti juurde!
* 400ml piima või mõnd taimset piima
* 1 tl kurkumit (leiad siit ja siit)
* 3 cm ingverit
* 3 puruks surutud kardemoni kupart
* Jupp kaneelikoort või jahvatatud kaneeli
* 1 pika pipra kaun (või asenda paari musta pipra teraga)
* 1,5 spl agaavisiirupit (või asenda meega)
Tee nii:
Pane kõik vürtsid piimaga koos potti. Kuumuta piima segades kuni see hakkab just-just keema tõusma. Tõsta pott tulelt ja kata kaanega. Lase mõned minutid tõmmata ja kurna siis vürtsid piimast välja. Sega juurde agaavi siirup ja joo soojana!
Püsige terved,
PS! Facebookis jälgib meid juba üle 22 000 toidusõbra. Tule ka: Umamipood.
PS! Jälgi igat Umami maitsvat sammu ka Instagramis!
Veel viie aasta eest olin mina ise see, kes Nami-nami foorumis tõstatas küsimuse, et misasi see tonka uba on, mida ma välismaiste toiduajakirjade retseptides vahel näinud olin, ja kust seda leida võiks. Sain teada, mis see on, ka selle, et Eestist seda osta ei saa, ja leppisin faktiga, et sel ajahetkel oli minu parim võimalus tonka asendamine vanillikaunaga! Tänaseks on eestlaste toiduteadlikkus ja katsetamishimu aga suure sammu edasi arenenud ja seetõttu leidsime Umamis, et käes on aeg tonka uba kõigile kättesaadavaks teha! Tonka uba on tonka puu seeme ja pärit on see Lõuna-Ameerika vihmametsadest. Aromaatne vili meenutab pisut vanilli ja mandleid, tundlikum maitsemeel võib ära tunda ka kaneeli, karamelli ja nelgi noote. Mehhikos lisatakse pisut tonka uba tihtipeale vanilliekstrakti sisse, et rõhutada aromaatsust. Tonka uba sobib imehästi kookide, küpsiste, kreemide, jäätiste ja muude dessertide sisse, aga samuti nagu vanilli puhul, võib sellega lisada eksootilist maitseelamust soolastesse toitudesse (proovi näiteks tiigerkrevettide või kammkarpide marineerimiseks). Tänu erakordsetele lõhnaomadustele kasutatakse seda ka seepide, parfüümide, küünalde ja tubaka valmsitamisel. Tonka puhul räägitakse enamasti ka selle toksilise kumariini sisaldusest, mistõttu selle müük USAs lubatud ei ole. Euroopas ja mujal peetakse tonka kasutamist ohutuks. Selleks, et kumariini kogus ohtlikuks osutuks, peaks neid ube sööma peotäite kaupa, aga tegelikult piisab ühe suure koogi maitsestamiseks umbes 1/3 oast. The Atlantic kirjutab, et ühest oast piisab umbes 80 portsjoni maitsestamiseks. Selleks, et kumariini kogus oleks tervisele kahjulik, tuleks korraga ära süüa vähemalt 30 uba. Sellistes kogustes on kahjulikud ka teised tuntumad vürtsid, nagu näiteks kaneel.
Mõnedes voodoo ringkondades omistatakse tonka oale maagilisi võimeid. Näiteks pidavat tonka uba käes hoides ja soovi soovides soov täide minema. Uba tuleb peale soovi täitumist aga maha matta. Samuti arvatakse, et tonka oa abil on võimalik ihaldatu endasse armuma panna. Ka peetakse tonkat afrodisiaagiks!
Kuna prantslased kasutavad tonka uba juba aastaid oma hõrgutiste maitsestamiseks, siis on ka meie esimene tonka-retsept pärit Prantsusmaalt. Täpsemalt põlise pariislase, parfüümitootja ja keraamiku Pierre´i retseptikogust, kes seda ajakirja Zeste veergudel jagas. Tulemus on kreemjas ja tänu selles kasutatud ohtrale suvikõrvitsale õrnroheline, tonkaoa tõttu aromaatne ja põnevate maitsenüanssidega. Soovi korral võib koogivormi põhja enne taigna valamist katta meelepäraste marjadega – sõstarde, kirsside, vaarikate või mustikatega.
Vaja läheb:
• umbes 1 – 1,2 kg suvikõrvitsat
• 90 – 100 g võid
• 4 suurt muna
• 70 g suhkrut
• 1/3 peenelt riivitud tonka uba
(või asenda see vanillikauna seemnetega või 1 tl vanilliekstraktiga)
• 150 g jahu
• soovi korral marju
Tee nii: Kuumuta ahi 200 kraadini. Määri ümmargune koogivorm põhjast ja külgedelt võiga kokku, kata õhukese jahukihiga. Koori ja tükelda suvikõrvits(ad). Aja suur potitäis vett keema ja keeda suvikõrvitsatükke ca 15 minutit. Kurna suvikõrvits korralikult (lase sõelal jahtuda) ja purusta suures kausis saumikseriga ühtlaseks heleroheliseks püreeks. Lisa suvikõrvitsapüreele tükeldatud toasoe või, kasuta mikserit või saumikserit, kuni saad ühtlase segu. Vahusta teises kausis munad ja 70g suhkrut. Lisa munasegu suvikõrvitsa-või segusse. Riivi 1/3 tonka uba ja lisa 150g jahu, sega kuni saad ühtlase (üsna vedela) taigna. Kui kasutad marju, kata vormi põhi marjadega. Vala tainas vormi. Küpseta eelsoojendatud ahjus ca 40-50 minutit. Katsu tikuga, kas kook on valmis. Kui tikk saab taignaseks, keera kuumus veidi maha ja hoia kooki veel 10 minutit ahjus. Tõsta kook ahjust välja ja lase umbes 10 minutit jahtuda. Keera kook serveerimistaldrikule ja lase hea maitsta! Kõrvale sobib hästi mõni hapukas marjakaste (juhul, kui küpsetasid ilma marjadeta koogi).
Põnevaid katsetusi soovides
PS! Facebookis jälgib meid juba üle 20 000 toidusõbra. Tule ka: Umamipood.
PS! Jälgi igat Umami maitsvat sammu ka Instagramis!
Kasutatud allikad: *ajakiri Zeste *Wikipedia *oysterfoodandculture.com *theatlantic.com
