Kui ka Sina armastad kala, siis on seekordne postitus just Sinule. Leidsime Taist ühe väga laheda viisi, kuidas kala grillida ja valminud hõrgutis hiljem ära süüa. Kõige parem selle juures on aga, et sellist kala saab edukalt ka meil Eestis grillida ja ma garanteerin, et tulemus on väga maitsev!
Pla pao ehk Tai soolakoorikus grillitud kala on lihtsalt geniaalne.
• Esiteks katab kala grillimise ajal paks soolakiht, mis hoiab liha ilusti mahlaka ja niiskena.
• Teiseks on see maitsetest tulvil kala üks tõeliselt tervislik ja värskust täis söömaaeg.
• Kolmandaks on niimoodi kala söömine (kohe seletan, kuidas) üks lahe seltskondlik tegevus.
Tais kasutatakse selle maiuspala tegemiseks tavaliselt punast hübriid-tilaapiat, aga kasutada võib ka muid valge tiheda lihaga kalasid. Pla paod pakkuva restorani tunned Tais selle järgi ära, et tänava äärde, restorani ette, on paigutatud pikk kitsas grill, selle ühest küljest ulatuvad välja vardad. Kui kala grillimine käib, siis on iga varda otsas suur soolaga kaetud kala, mis aeglaselt kuumade süte kohal ringi keerleb!
Kui armastad head oliiviõli samamoodi nagu mina, siis on tänane postitus just Sulle. Kohe saad tuttavaks Umbertoga, kes valmistab Tenuta le Luci oliiviõli, näed lähemalt tema istandust ja leiad ka ühe põneva retsepti, mida Umberto naine Marzia soovitab heast oliiviõlist valmistada. Niisiis, la bella Italia ja un buon olio d´oliva!
Postituse lõpus saad teada, kuidas võita endale 1 pudel seda head külmpressitud oliiviõli!
Külastasime Umbertot ja Tenuta le Luci istandust hilissügisel, kui oliivikorje just algamas oli. Tee istandusse on kitsas ja kulgeb mööda mäekülgi siksakitades, nii et meie ühine sõber Luca nõuab, et ta tuleb meile alla orgu vastu, muidu võib vihmalibedal teel kehvasti minna. Mänõlva pidi ülespoole liikudes oleme ümbritsetud kõige ilusamatest vaadetest ümbritsevatele oiivi- ja viinamarjaväljadele. Õuele jõudnud, tervitavad meid sõbralik Umberto, tema särtsakas naine Marzia ja nende koer Perla. Nagu Itaaliale kohane, kutsutakse meid peale esimest embamist kiiresti tuppa, kus on juba valmis pandud pikk laud ja terve rida Marzia hõrgutisi. Nurgas praksuv kamin peletab sügise hõngu ja eelroaks on ilusti vaagnatele sätitud grillitud suvikõrvitsaviilud, täidetud tomatipoolikud, koha peal kasvanud ja valmistatud väiksed mustad oliivid, peterselli ja sibulaga oad, bruschettad ja muidugi külmpressitud Tenuta oliiviõli. Kõrvale ohtralt Tenuta veini. Järgmiseks on Marzia keetnud sügisese kõrvitsasupi pastalõikudega, millele muidugi nõristatakse maitseks peale oliiviõli, seejärel saabub särisevalt pannilt valge veiniga maitsestatud kana mustade oliividega. Iga uue roa juurde maitseme aga järgmist Tenuta veini, üks parem kui teine. Magusa piruka kõrvale tuuakse lauda kannuga proseccot ja morsiklaasid. Tuleb tunnistada, et olin prosecco osas seni pimeduses elanud. Mul polnud õrna aimugi, et traditsiooniliselt tuuaksegi see lauale morsikannus ja serveeritakse tavalistest klaasidest. Kuna Tenuta asub just põhilises prosecco tootmise piirkonnas, siis võib kuuldut kindlasti usaldada. Küll nemad juba teavad,kuidas selle proseccoga asjad käivad!
Enne kange kohvi juurde asumist lähme istandusega tutvuma ja järskudele oliivisaludega kaetud nõlvadele uudistama. Umberto ja Marzia juures töötab juba mitu aastat kaks rumeenlast, kes aitavad istandust pidada. Äsja on alustatud oliivide korjamisega, seega veedavad nemad enamuse oma sügisestest päevadest puu otsas. Tenutas korjatakse oliive alati ja ainult käsitsi, sest ükski masin pole hinnalise vilja vastu niisama õrn kui korjaja käsi. Masinate poolt muljutud oliividest tuleb mõrkjas oliiviõli, Tenuta õli happesus on aga maksimaalselt 0,2%. Nii et tegu on tõeliselt mahedamaitselise heinarohelise õliga. Tenuta istandus on põnev sellepoolest, et see on kõige põhjapoolsem laiuskraad, kus üldse oliiviõli toota saab. See on võimalik tänu suurele Garda järvele, mis asub istandusest vaid mõne kilomeetri kaugusel ja teeb talved mahedamaks ning toob suvel kohale vihmad. Oliivikasvatuseks kasutatakse vaid bioloogilisis vahendeid. Isegi viga saanud puud ravitakse määrides sellele mesilaste toodetud taruvaiku.
Tagasi jõudes ootab meid juba laual kange Itaalia kohv, mille kõrvale serveeritakse grappat. Umberto tutvustab meile kommet lisada grappapudelisse väike puuoks, et lisada põnevaid maitse- ja aroominüansse. Proovime kirsipuuga maitsestatud grappat ja tõepoolest on sellel õrn kirsimekk juures. Luca soovitab valada törts grappat kohvi sisse või ampsata grappa kõrvale šokolaadi. Kõik variandid saavad proovitud ja heaks kiidetud.
Marzia jagab rõõmuga täpseid näpunäiteid, kuidas tema valmistatud roogasid tehakse. Samas annab ta kaasa retsepti, milles hea oliiviõli tõeliselt omal kohal on.
Haug Marzia moodi
Vaja läheb:
*1 terve puhastatud haug
* 2 sellerivart
* 1 sibul
* 1 porgand
* peotäis lehtpeterselli
*1 tomat
* 6-10 anšoovist
* valget kuiva veini
* valge veini äädikat
* kvaliteetne tuunikalakonserv
* extra virgin oliiviõli
* kvaliteetset soola ja pipart
* serveerimiseks kappareid
Tee nii:
pese haug korralikult. Sega suures potis pool osa vett ja pool osa kuiva valget veini. Lisa soola, mõned pipraterad, porgand, seller, sibul, tomat, petersell ja veidi oliiviõli. Lisa terve haug ja aja vesi keema. Keeda madalal kuumusel kuni kala on küps, ca 15-20 minutit. Tõsta kala välja ja lase täielikult jahtuda. Nüüd eemalda nahk ja luud ning tee võimalikult suured kalaliha tükid. Tõsta vaagnale.
Sel ajal kui haug jahtub, valmista kaste. Selleks pane väiksesse kaussi 6-10 anšoovisefileed ja lisa 6-8 spl valge veini äädikat. Tõsta pott tulele ja suru anšoovised kahvliga puruks. Teises kausis sega kokku tuunikalatükid ja heldelt oliiviõli. Purusta saumikseriga ühtlaseks. Lisa veiniäädikas keenud purustatud anšoovised. Vala saadud kaste haugitükkidele. Puista peale kapparit.
Tõsta serveerimiseni külmkappi!
Kui soovid ka Tenuta oliiviõli proovida, kirjuta meile, milline on Sinu lemmikretsept oliiviõliga. Ühele õnnelikule loosime välja pudeli Tenuta le Luci 2013. aasta külmpressitud oliiviõli!
PS! Facebookis jälgib meid juba üle 16 200 toidusõpra. Tule ka: Umamipood.
Grill ja chill, seekord teistmoodi!
Suvi pole mitte ainult smuutide, vaid ka särisevate grillide aeg! Tänane postitus on neile, kes tahaks vahel veidi teistmoodi grillida. Pakun välja kolm lihtsat retsepti liha maitsestamiseks, millest *üks valmib otse Himaalaja soolakivi peal, *teine pöögipuidust alusel ja *kolmas vihmase ilma kohaselt koduahjus! Boonuseks tutvustan postituse lõpus ühte ääretult põnevat snäkki Mehhikost, mis on ideaalne õlle kõrvale ampsamiseks ja külaliste pahviks löömiseks!
Meil on suvilanurgas pisike köök – kahe rauaga pliit, üks hädapärast toimiv väike ahi, potid-pannid-muu vajalik. Aga kasutust leiab see kööginurk pigem hommikuste võileibade valmistamisel, kui piduroogade keetmisel. Põhjus selles, et suvilatoidud valmivad enamasti grillil – kuni söed valmivad, tassime kõik vajaliku terrassilauale, kus valmivad salatid ja muu liha/kala kõrvane. Enamasti teeme ise kiire marinaadi liha maitsestamiseks, aga juhtub ka seda, et ostame poest juba maitsestatud liha. Vahel tahaks aga midagi hoopis uut katsetada ja siis tulevad appi sellised põnevad abivahendid, nagu Himaalaja soolakivi ja puidust grillalus ning erinevate rahvaste vürtsisegud, millest täna lähemalt kirjutan. Soolakivi puhul on tegemist 1,2kg või 3,5kg puhta Himaalaja teemantsoola kristalliga, millel on palju erinevaid kasutusvõimalusi: * soola andva lõikealusena, nt suvistele tomati- ja kurgiviiludele vms; * sügavkülmutatuna temperatuuri hoidva alusena sushile, juustudele või mereandidele; * dekoratiivse kandikuna * või, nagu meie tänases postituses proovime, grillkivina
Himaalaja soolakivi saab kasutada seni, kuni see kasutamisest otsa saab ja iga kord võib selle kasutamiseks erineva viisi valida. Peale grillimist-serveerimist tuleb kivi niiske puhta lapiga puhastada ja korralikult kuivatada. Kui võimalik, siis ära pese seda veel all – nii kulub ebaotstarbekalt palju soolakivi korraga ära! Samas pean tunnistama, et peale liha grillimist pidin kivi puhastamiseks seda siiski külma vee all puhastama. Kindlasti ei tohi kasutada puhastusvahendeid ja neid pole vajagi – sool on naturaalselt antiseptiline. Eriti hea on see, et kõik Himaalaja teemantsoola kasulikud omadused ja mineraalirikkus tulevad sellel grillitavale-serveeritavale toidule grillalusega kaasa!
Kuna on suvi ja grill niikuinii väsimatult töös on, siis leiate tänasest postitusest retsepti just teemantsoolakivi grillalusena kasutamiseks. NB! Jäta kindlasti meelde, et soolakivil grillides ei tohi lihale-kalale soola lisada, selle töö teeb Sinu eest kivi ise ära ! Niisiis, siit tuleb retsept Austraalia aborigeenide vürtsiseguga marineeritud sea kaelakarbonaadi valmistamiseks soolakivil. Samamoodi saab sealiha valmistada muidugi ka ilma soolakivita ja isegi pannil. Aga sel juhul tuleb soola lisada!
Bushfood Foto: womensownadventure.com.au
Enne retsepti juurde asumist veel paar sõna aborigeenide vürtsisegust. Austraalia põliselanike traditsioonilisi toite kutsutakse sealmaal bushfood´iks, mis eesti keeles tähendab põõsatoit. Austraalias olles oli üks meie kindlaid soove teha tutvust nende põnevate maitsetega, mida ei leia kuskilt mujalt maailmast peale Austraalia. Kujutasin ette, et võime ükskõik millises linnas valida välja mõne bushfoodi serveeriva restorani ja uutel maitsetel hea maitsta lasta. Aga võta näpust! Otsisime nii mõnestki suurlinnast, küsisime kohalike käest, aga targemaks ei saanud. Känguruliha oli ainus asi, mida kõikjal vabalt proovida saime. Kuni Cairnsi linnakeses õnnestus lõpuks siiski leida restoran Ochre, mis on ka üks kuulsamaid bushfoodile pühendunud restorane terves Austraalias, kus kogu mitmekäiguline menüü esindas just põliselanike kasutatavaid meile tundmatuid maitseid – sõrmlaim, quandong (puuvili), Davidsoni ploom, aniismürt, sidrunmürt, tuntumatest tegelastest makadaamia pähklid, krokodill, emu, känguru jne. No vot, ja Austraalias, Alice Springsis, kokku segatud aborigeenide vürtsisegu on üks võimalus sealseid maitseid siinmail proovida, sest muude vürtside-ürtide kõrval sisaldab see sidrunmürti ja Tasmaania pipart. See vürtsisegu sobib eriti hästi erinevate lihade grillimiseks, mis on ka igati loogiline minu meelest, sest austraallased on kõvad grillijad.
Tee nii: Laota sealihaviilud liuale. Puista üle aborigeenide vürtsiseguga ja hõõru see lihaviiludesse. Tilguta peale heldelt oliiviõli ja pigista peale sidrunimahla. Aja grill hästi kuumaks ja tõsta soolakivi grillile. Mõne aja pärast on soolakivi samuti korralikult kuum ja võid alustada grillimist. Selleks tõsta lihaviil soolakivile ja grilli, kuni see on alt kuldne. Pööra lihaviilu ja grilli see ka teiselt poolt kuldseks. Tõsta liha soolakivilt. Serveeri salatiga. Lase soolakivil aegamööda jahtuda ja puhasta seejärel niiske puhta lapiga.
Huvitav alternatiiv soolakivile on ka pöögipuidust grillalus, mis annab sellel grillitavale kalale-lihale õrnalt suitsuse meki. Alust kasutades peab silmas pidama, et: *liha/kala ei tasu ülearu maitsestada, muidu matavad vürtsid-ürdid maheda suitsumaitse enda alla; *puitalust tuleks enne kasutamist tunnikese vees hoida, et see põlema ei läheks; *grill peab huugama suurel kuumusel, et puit alt mustaks söestuks, seda tugevama maitse saad; *grilli kaas peab kinni olema, muidu lendab maitse ja aroom koos suitsuga minema;
Foto: Woodest grillspice
Aga seekord jagan teiega lihtsat ja kiiret grill-lõhe või -forelli retsepti, mis tuleb ühtmoodi maitsev nii puust grillalust kasutades kui tavaliselt grillides. Maitsestamiseks kasutame küti vürtsisegu Kanadast, milles on kasutatud ka vahtrasiirupi graanuleid. Lisaks kalale ja heledale lihale sobib see võrratult hästi ka ahjukartulite maitsestamiseks.
Grill-lõhe küti vürtsiseguga
Vaja läheb: *pool pikkupidi pooleks lõigatud lõhet (mina kasutan ilma selgroota poolt) *3 spl küti vürtsisegu *soola *sidrunimahla * soovi korral pöögipuidust grillimisalust
Kui kasutad puitalust, tee nii: hoia grillalust tund või paar külmas vees. Tõsta kala, nahapool all, grillalusele. Hõõru küti vürtsisegu kala sisse, maitsesta soolaga ja pigista peale sidrunimahla. Tõsta grillalus koos kalaga kuumale grillile ja sulge grilli kaas. Küpseta kuni kala on küps (täpset aega ei saa anda, see sõltub väga kala suurusest ja grilli temperatuurist). Eriti hea, kui puidust alus alt mustaks suitseb, sest see lisab kalale mõnusat suitsumekki. Tõsta kala koos alusega grillilt ja serveeri koos salatiga.
Grillaluseta grilli kala grillil tavapäraselt, kuni kala on küps.
Kolmandana pakun välja ühe kiire grillretsepti ribide jaoks, kus kasutame Argentina kuulsat ürdisegu chimichurrit. Chimichurri ürdisegu võib segada oliiviõliga kokku, et kasutada seda liha marinaadiks või hoopis valmis küpsetatud liha kõrvale kastmena. Samuti võib chimichurri ürdisegu enne küpsetamist kuivalt lihale hõõruda. Nii et igati mitmekülgne segu. Marineeritud ribisid võib küpsetada nii ahjus kui grilli peal, kuidas suveilm parajasti lubab.
Tee nii: Sega chimichurri, oliiviõli ja agaavisiirup kokku. Maitsesta soola ja sidrunimahlaga, marinaad võib olla ka pisut soolane, sest ribile eraldi soola ei lisata. Hõõru kogu marinaad ribidele ja lase ca 30 minutit maitsestuda. Kuumuta ahi 180 kraadini, tõsta ribid ahjuvormi ja kata see kaane või fooliumiga. Küpseta ca 40-45 minutit. Eemalda kaas/foolium ja küpseta ribid ülagrilli all kuldseks. Kui kasutad ainult õuegrilli, siis küpseta ribisid samuti alguses mõnda aega fooliumis.
Aga nüüd siis lubatud Mehhiko snäkk, mida õlle kõrvale näksida kuni liha grillil küpseb ja millega sõprade üllatamine on garanteeritud – traditsioonilised vürtsidega grillitud rohutirtsud ehk chapulines. Oaxaca piirkonnast pärit snäki valmistamiseks püütakse tirtsud maist hilissuveni kinni, puhastatakse korralikult, pestakse ning röstitakse seejärel savist alusel küüslaugu, laimimahla, soola ja tšilliga. Neid võib nautida niisama õlle kõrvale või lisada mehhikopärastesse roogadesse.
Rohutirtsude ehk chapuline´de müüjad Oaxaca turul Foto: Scott L Robertson
Eelmisel nädalavahetusel käisime Grillfestil ja üks purk tirtse oli meil prooviks kaasas. Grillfestil pakkus mehhikopäraseid roogasid ka üks pesueht mehhiklane, kes proovis meie pakutavaid tirtse ja leidis, et tegu on igati hea kraamiga. Seejärel palus ta peotäie tirtse endale, et ta saaks need omavalmistatud salsa sisse hakkida, et mehhikopärane toiduelamus veelgi autentsem oleks. Mehhikos pakutakse ka fajitasid, mille vahele on rohutirtse kuhjatud!
Foto: indrani.net
Särisevaid suvegrille soovides,
PS! Facebookis jälgib meid juba üle 22 000 toidusõbra. Tule ka: Umamipood.
PS! Jälgi igat Umami maitsvat sammu ka Instagramis!
Sushi on pärit küll Jaapanist ja algselt, sajandeid tagasi, oli tegu hoopis riisi sees säilitatud kalaga, mitte peene roaga, millena me seda tänapäeval tunneme, aga nüüdseks on see jaapanipärane hõrgutis saanud populaarseks üle maailma. Sushi valmistamiseks läheb tarvis spetsiaalset sushiriisi, nori vetika lehti, meelepäraseid täidiseid, Jaapani mädarõigast wasabit, sojakastet ja marineeritud ingverit. Ma mäletan väga täpselt, millal ma oma elu esimesed sushiampsud suhu pistsin. See oli aastal 2004, kui New Yorkis külas olles keegi suure hulga erinevaid sushisid lauda tellis. Pidime teiste pealt pisut jälgima, mismoodi see sushide söömine käima peaks ja tegime proovi. Esmamulje ei olnud jalustrabav, tuleb tunnistada, aga siiski jäi meelde, et midagi selles jaapanlaste roas peitub. Mul on veel meeles, et selles NY restoranis pakuti sushi kõrvale dipikastmeks muuhulgas ka mett!!! Ja see maitses küll kummaliselt. Oli selle meega nagu oli, sushit hakkasin armastama juba järgmisest korrast, kui seda proovisin. Nüüdseks oleme sushit söönud kõikjal üle maailma, alustades Brasiiliast (kus on ju tegelikult maailma suurim jaapanlaste kogukond väljaspool Jaapanit ja seega täiesti ideaalne koht autentse sushi söömiseks) kuni Tokyo kuulsa Tsukiji kalaturuni välja. Sellest viimasest saadud ilmselge sushi üledoos on mul samuti väga selgelt meeles. Pisikesest sushikohast välja taarudes oli tunne, et enam iial ei lähe minu kõhtu ühtki sushit. See tunne läks õnneks koos täiskõhutundega üle, aga ühe tarkusetera panin siiski sellest kogemusest kõrva taha – hommikul kl 6 ei tasu üritada ära proovida võimalikult paljusid erinevaid sushirestoranis pakutavaid hõrgutisi!!!
Sushitegu on suures osas fantaasia küsimus – kellele meeldib traditsiooniline minimalistlik lähenemine, nt lihtsad kurgi või lõhega makirullid, kes eelistab aga täita või katta oma sushirullid kõige erinevamate täidiste-lisanditega, mille peale Jaapani sushikokad arvatavasti südamerabanduse saaksid, aga millega katsetamine on jällegi pagana põnev!
Sellel pildil on valik võimalikke traditisoonilisemaid sushitäidiseid – lõhe (kui Sa pole kindel, et müügil olev lõhe on eriti värske, siis võid asendada selle soolalõhega), krabipulgad (mille võid ka ära hakkida ja vähese majoneesi ning tšilliõliga sushi sisse käivaks salatiks segada), avokaado, kurk, krevetid, kalamari, seesamiseemned.
Olgu lähenemine traditsiooniline või fantaasiarikas, igatahes on õnnestunud sushiteo üheks eelduseks hästikeedetud sushiriis. Just seetõttu pakungi sissejuhatuseks välja ühe lihtsa viisi, kuidas sushi jaoks vajalikku riisi keeta.
Tee nii:
Pane riis potti. Vala peale külm vesi, sega kergelt ja vala vesi kohe ära. Korda sellist riisi pesemist kuni vesi enamvähem puhtaks jääb. Jäta riis 20 minutiks külma vette likku. Kurna sõelal korrlikult. Pane riis potti ja lisa vesi. Kata pott kaanega ja lase keema tõusta. Keera kuumus madalaks. Kui vesi on ära auranud, on riis valmis.
Vahepeal keeda sushiäädikas. Selleks sega potis äädikas, suhkur ja sool. Sega ja kuumuta, kuni suhkur on täielikult sulanud. Lase jahtuda.
Tõsta pott tulelt. Nirista äädikas riisile. Õhuta riisi riisilusikaga diagonaalseid „hakkimise“ liigutusi tehes kuni riis jahtub. Kata pott niiske köögirätiku või köögipaberiga. Ära pane sushiriisi külmkappi!
.
Internetist võib leida väga vahvaid õpetlikke jooniseid sushide meisterdamiseks:
Foto: raamatust Show Me How
Sushi valmistamine
Esimene sushitegu ei pruugi üldse nii libedalt kulgeda, nagu neil joonistel näha on. Ära heida meelt, harjutamine teeb meistriks! Et aga tee meistriks saamiseni liiga pikaks ei veniks, toon siinkohal ära mõned kasulikud näpunäited:
*Kata sushi keeramise matt toidukilega, muidu läheb kleepuv sushiriis mati vahele. Kile teeb sushi rullimise oluliselt lihtsamaks.
*Riis laotatakse alati norilehe krobelisele poolele.
*Tee käed enne sushiriisi norile laotamist veega märjaks, muidu kleepub riis käte külge.
*Suru täidis kergelt riisi sisse, muidu libiseb see norilehe pealt ära, kui rullimist alustad.
*Norilehe võib kääridega pooleks lõigata, et saada väiksed suupärased makirullid.
*Kasuta rullide lõikamiseks tõeliselt teravat nuga, muidu vajutad lõikamisel rulli lamedaks ja täidise välja.
*Niisuta enne lõikamist nuga veega, nii läheb nuga rullist libedamini läbi.
Foto: burpple.com
Sushi söömine
Sushi söömine, nagu jaapanlastele omane, on omaette teadus, kui nii võib öelda. On terve hulk asju, mida sushi söömisel peaks silmas pidama, eriti kui sööte sushit Jaapanis või jaapanlaste seltskonnas. Sõprade keskel või kodumaistes tingimustes võib muidugi pea kõige osas silma kinni pigistada ja teha nii, nagu ise paremaks peate. Kõrva taha tasub järgnev aga siiski panna.
*Traditsiooniliselt süüakse sushit näppudega, aga ka pulkadega sushi söömine on täiesti ok. Nii et selles osas on valik Sinu, ka Jaapanis olles!
*Kui tõstad sushit pulkadega ühiselt vaagnalt, siis kasuta selleks pulkade tagumist, jämedamat otsa.
*Sojakastme sisse pistetakse sushil olev kala, mitte riis. See nõuab nüüd küll pisut harjutamist ja õigesti valmistatud sushit, et kala riisipätsikeselt kastme sisse ei kukuks!
*Sushi süüakse ära ühe ampsuga, mitte ei hammustata poole kaupa!
*Ingverit süüakse sushiampsude vahele paleti puhastamiseks, mitte sushiga koos. Kuigi, tuleb tunnistada, see on nüüd küll üks reegel, mille vastu mina isiklikult teadlikult eksin, sest mulle lihtsalt maitseb nii!
*Wasabit ei segata sojakastme sisse. Kui seda üldse lisatakse, siis otse sushile!
*On äärmisel ebaviisakas anda raha otse sushikokale! See tasub meelde jätta eriti just Jaapanis reisides, kus tihtipeale sushikokad otse leti taga maitsvaid sushisid valmistavad.
Mõnusat sushimeisterdamist soovides,
Juta
Teeme ise musta pastat
Kas teadsid, et ise värske pasta tegemine on tegelikult väga lihtne? Seekordses postituses kutsungi Sind endaga samm-sammult ise pastat valmistama. Isetehtud pastast teeme lõpuks ka ühe kiire ja lihtsa lõhepasta! Nii et mis muud kui käärime käised üles ja asume tainast sõtkuma!
Kasutame oma veebisaidil küpsiseid selleks, et pakkuda Teile parimat külastuskogemust. Andes selleks oma nõusoleku salvestatakse küpsised Teie seadmesse ning me saame Teie veebikogemust personaalsemaks muuta ja koguda kasulikku teavet selle kohta, kuidas külastajad meie veebilehte kasutavad. Kui klõpsate valikul "Nõustun", salvestatakse teie arvutisse kõik küpsised. Seadete muutmiseks klõpsake "Vaata valikuid".
Funktsionaalne
Alati aktiivsed
Tehniline salvestamine või juurdepääs on rangelt vajalik õigustatud eesmärgil, et võimaldada konkreetse teenuse kasutamist, mida tellija või kasutaja on selgesõnaliselt taotlenud, või ainuüksi elektroonilise sidevõrgu kaudu kommunikatsiooni edastamise eesmärgil.
Eelistused
Tehniline salvestamine või juurdepääs on vajalik õigustatud eesmärgil, et salvestada eelistusi, mida tellija või kasutaja ei ole taotlenud.
Statistiline
Tehniline salvestamine või juurdepääs, mida kasutatakse ainuüksi anonüümsetel statistilistel eesmärkidel. Ilma kohtuliku läbiotsimiskäsu, Interneti-teenuse pakkuja vabatahtliku nõusolekuta või kolmanda osapoole lisadokumentideta ei saa tavaliselt sel eesmärgil salvestatud või kättesaadavaks tehtud teavet kasutada teie tuvastamiseks.The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Turundus
Tehniline salvestamine või juurdepääs on vajalik kasutajaprofiilide loomiseks reklaamide saatmiseks või kasutaja jälgimiseks ühel veebilehel või mitmel veebilehel sarnastel turunduseesmärkidel.