Soovin saada tasuta e-kokaraamatut:

Saad tasuta e-raamatu ja liitud Umami uudiskirjaga! Juba üle 25 000 liituja!

Kokteili ja söödavaid putukaid, ikka nädalavahetusele mõeldes

Söödavad putukad Umamis taas saadaval!

No seekordne postitus on nüüd küll neile, kes midagi põnevat tahavad proovida! Või siis neile, kes oma sõprade suuri silmi ja imestunud nägusid näha tahavad. Nimelt asume koos Meat Market Coctail Bari andekate baarmenide Karli ja Regeriga panema paari eriti ägedaid kokteile ja nende juurde snäkiks sobivaid Jimini söödavaid putukaid! jimini

Miks üldse süüa putukaid?

Ei saa salata, selline küsimus tekib, kui vaadata, mida inimesed ümber maailma söövad. Eri kultuurides peetaksegi toiduks väga erinevaid asju. No näiteks Hiinas sõime suppi, mille tegemiseks läks vaja 5 erinevat madu ja teist suppi, mida tehti kilpkonnadest, rääkimata linnupesasupist, konnadest, tigudest, krokodillidest ja kängurudest, mida erinevaid maailma nurkades meile pakutud on. Aga meie jaoks läks piir Vietnami koerarestoranide eest, mille järgi kohe kuidagi käsi ei tõusnud ja suu ei avanenud. Isegi vaatamata sellele, et õige kuu seisu ajal koera liha söömine pidi tervisele hiiglama kasulik lema. Sellistel puhkudel tekibki vahel küsimus, et miks süüa midagi nii kummalist, kui nälg majas ei ole. 

Putukatega on asi pisut teistmoodi.

Putukate osas oli minuga isiklikult nii, et kui Tais turul või tänava ääres aegajalt kuumas õlis praetud maitsestamata tõuke, tirtse või mardikaid müüdi, siis ei tekitanud see minus mitte mingit isu. Aga kui Umami tootevalikusse lisandusid traditsioonilised Mehhiko vürtside ja laimiga maitsestatud tirtsud ehk chapulines, siis sai kogu asi minu jaoks mõtte ja proovisin need suurima heameelega ära. 

Miks siis putukatega teistmoodi on, miks neid süüa tasub:

  1. Emake Maa
    Rändtirtse (Locusta Migratoria) leidub looduslikult paljudes maailma piirkondades, eriti Saharast allapoole jäävas Aafrikas, Aasias, Austraalias ja Vahemere äärsetes piirkondades. Nende üüratu söögiisu ja suurepärane kohanemisvõime on rändtirtsudest teinud tõelise vaenlase taimedele. Hariliku jahumardika (Tenebrio molitor) elutsükkel sarnaneb liblikate omaga, mis tähendab, et nende tõugud ei sarnane täiskasvanud isenditega. Täiskasvanuna on tegu pisikeste mardikatega. Söödav on ta just algses tõugu staadiumis.
    Kuna putukad tarbivad vähe vett ja toitu ning eraldavad minimaalselt süsihappegaasi, siis on nende toiduks tarbimine keskkonnasäästlik!
  2. Kuhjaga valku
    Olenemata sellest, kas tegu on looduses kasvanud või farmis kasvatatud putukatega, sisaldavad söödavad putukad kuni 40% valku. Seetõttu propageerivad erinevad organisatsioonid (nt WHO ehk maailma tervishoiu organisatsioon) putukate söömist, et pakkuda piisavalt toitu aina kasvavale inimkonnale (kui mõelda globaalselt).
  3. Pulli saab! 🙂
    Olgem ausad, kui Sa kutsud sõbrad reede õhtul enda juurde kokteilitama ja paned lauale snäkivaagna, millel lisaks juustudele ja oliividele on ka erinevalt maitsestatud tirtsud ja tõugud, siis saad kogeda erinevaid emotsioone ja näha, kes on papist ja kes juba risti ette ei löö! Ja usu mind, kes esimese putuka ära sööb, see haarab peagi ka teise ja kolmanda järgi!
    Viimastel aastatel ongi putukate söömine ka nii Euroopas kui Ameetikas hakanud levima. Belgias valmivad putukatest tapenaadid ja pastad, USAs ja Kanadas tehakse neist valgurikast jahu ja energiabatoone. 

Igatahes, aitab nüüd pikast sissejuhatusest, asume kokteilide ja snäkkide kallale. Siinkohal hiiglasuur aitäh Regerile ja Karlile, kes aitasid leida erinevate putukate jaoks sobivad kokteilid, neid tõeliselt hingega valmistasid ja meiega jagasid.

NB! Igaks juhuks märgin ka ära, et Meat Marketi menüüs putukaid ei ole, seega kes ise kokteile valmistada ei soovi ja soovib Karli ja Regeri märjukesi originaalis tarbida ning putukaid peale hammustada, peab enne Umamist endale ühe putukapaki taskusse soetama ja siis Meat Marketisse kokteilitama minema :).

***********************************************************

Negroni / Seesami ja vürtsköömnetega tõugud

negroni

 

Negroni sisse läheb campari, mis muide on oma erkpunase värvuse saanud samuti putukatelt (just nimelt, oled tegelikult kokteile juues juba ammu putukate söömisega tutvust teinud :), selleks kasutatakse pisikesi Dactylopius coccus (emane kilptäi, ingl k cochineal) putukaid. Meat Marketi negroni on omakorda eriline, kuna sealsed baarmenid panevad kokteili 2 nädalaks tammevaati laagerduma, mis lisab kokteilile õrna aniisimaitse, mis sobib nagu rusikas silmaauku. Väike šõumoment juurde – Karl paneb hetkeks lahvatama apelsini eeterlikud õlid ja need värsked tsitruse noodid teevad kokteili eriti mahlakaks!

Vaja läheb:

tuld

seesami ja vurtskoomne tougud

 

***********************************************************

 

Bloody Mary / Rändtirtsud tomati ja pipraga

bloody mary

 

Meat Marketi luksuslik ja veidi üle võlli Bloody Mary läheb koos tirtsudega ikka päris crazy´ks kätte. Aga maitseb nii hästi, et ma võiksin seda lõunasöögiks süüa :). Ohtlik värk, ise veenaksin end, et toitun tervislikult ja söön lõunaks eriti head gazpachot! Aga nali naljaks, selline kokteil õhtu hakatuseks on ühtaegu nii eine, snäkk kui kokteil, kas pole? Muide, Bloody Maryt ei tasu shake´ida, vaid seda peab niimoodi oskuslikult “venitama”, sest muidu läheb muidu ilus ja siidjas tomatimahl inetult tükki. Väga šeff näeb välja selline venitamine, saab jälle külalisi üllatada… või siis vaipa pesta 🙂

Vaja läheb:

 

tomatimahla venitamine

verine meeri

 

***********************************************************

 

 

Margarita / Sojakastmega tõugud

margarita

 

Puhas klassika. Nii Margarita, millele Regeri soolaääre asemel pulli pärast tõuguääre meisterdas, kui ka tõukude sojakastme maitsestus, milleks on kasutatud eriti kvaliteetset Jaapani keiserlikku sojakastet (Imperial). Igati peen minu meelest!

Vaja läheb:

 

margarita in action

autor ja margarita

 

***********************************************************

 

Pisco Sour / Tirtsud Kreeka moodi

pisco sour

 

Mulle üleliia magus ei meeldi. Ei ole minu lemmikud ei hiiglamagusad magustoidud (mõtlen kohe Egiptuse ja Türgi maiuste peale ja tunnen juba suus suhkrusse pistetud suhkrut), ega ka kokteilid. Seetõttu on Pisco mulle juba meie esmakohtumisest peale Tšiilis, kokteili sünnimaal, meeldinud. See on veidi hapukas, veidi mõru (sellele lisatakse bitterit, ehk mõru tilka 🙂 ja veidi magus ka. Just nii nagu peab, kõik on tasakaalus. Lisaks meeldib mulle selle õhuline kontsistent, mis tuleb, üllatus üllatus, munavalgest! Kõrvale sobivad hästi samuti õhulised tirtsud, mis on maitsestatud oregano, tüümiani ja paprikaga.

Vaja läheb:

autor pisco ja tirts

kokteilid

Tule vali endale sobivad putukad välja ja asu kokteile shake´ima!

NB! Igaks juhuks väike hoiatus: söödavad putukad sisaldavad samu allergeene nagu koorikloomad.

Kõik Jimini putukad on Euroopas kasvatatud ja Prantsusmaal valmistatud.  Ei sisalda tehislikke lõhnaaineid ega säilitusaineid, on delikaatselt maitsestatud kõrgekvaliteetsete vürtside-ürtidega.
Kasvatatud spetsiaalselt selleks ette nähtud Atelier de Miserey farmis Ülem-Normandias, kus need peale piisavalt suureks kasvamist kuivatatakse ning maitsestatakse. Loomulikult on kuivatatud rändtirtsu maitse mahe ja pisut pähkline. 

Kirjuta postituse kommentaariks, mis on kõige erilisem/ põnevam/ haruldasem/ uskumatum asi, mida elu söönud oled! Kommenteerijate vahel loosime välja 5 pakki Jaapani keiserliku sojakastmega maitsestatud tõuke! (Loos on lõppenud!)

 

mmcb

mm mustrid

Tule vali endale sobivad putukad välja ja asu kokteile shake´ima!

 

Positiivselt üllatavaid maitseelamusi soovides, 

 

PS! Kui Sulle meeldis see postitus, siis liitu meie uudiskirjaga ja saad info uute postituste kohta oma mailile.

PS! Facebookis jälgib meid juba üle 19 000 toidusõbra. Tule ka: Umamipood.

PS! Jälgi igat Umami maitsvat sammu ka Instagramis!

Kommentaarid

  1. Suur aitäh, et jagasite oma põnevaid söögielamusi meiega. Palju õnne võitjatele: Katrin, Agnes Von Mönnikhusen , Lennart, Ivi ja Terje. Võtame teiega ühendust, et auhinna saatmise osas kokku leppida. Juta, Umami.ee

  2. Minul on kaks väga uskumatut maitseelamust. Süüria piiri lähedal Türgis seigeldes sain kohalikus peres võimaluse proovida keedetud lambapead. Kusjuures ära süüakse absoluutselt kõik. Mina maitsesin lamba aju – pidi targemaks tegema ja ka silma – pidi lamba nägemise andma. Tekstuurilt olid mõlemad suus väga teistsugused ja huvitavad, kuid maitselt lihtsalt soolased, sest pea oli ju keedetud soolavees.
    Hoopis maitsvam ja keelt alla viivam oli, aga metsea kuldi munad siin samas Eestis. Ilusti puhastatud ja paneeritud. Eriti mõnus oli siis, kui oli paneeritud koos riivsaiaga. Kuldimuna liha meenutas pehmuselt maksa kuid oli palju maitsvam nagu üks hea sea ribi.
    Lisaks olen söönud känguru liha ja konnakoibi, mis on täitsa arvestatav toit .
    Kindlasti oleksid putukad mulle huvitavaks järgmiseks väljakutseks.

  3. Kõige ekstreemsemad suutäied olid Tansaanias koos Bushmanite jahil olles, söödi seda mis saagiks langes. Metsmesilaste mesi koos tõukudega ja ahv, kes kohe peale küttimist lõkkesse puutoki otsa küpsema pandi.

  4. Kõige “teistsugusem” oli Vietnamist toodud maokonserv, mis üllatuseks maitses ülihästi. Meenutas pisut nii angerjat kui kana. Kanale sarnanesid õige pisut ka konnakoivad.
    Teokonservidest ja kalmaaridest olen teinud salateid. Tavaliselt on külalised retsepte palunud, kuigi olen neid erinevatest käepärastest toiduainetest seganud.
    Tõukudest julgeksin ehk esimesena proovida Bloody Maryt

  5. Viimase aja üks “teistsugusemaid” sööke oli Firenze klassikaline võileib Lampredotto, mille täidiseks on lehma neljanda mao lihaskest. Ei saa öelda, et oleks olnud maitsvam, kui mõni muu lihalise täidisega panini, mida sealsetes söögikohtades proovida sai… 🙂
    Kuid ilmselt kõige haruldasem söök on olnud aastaid tagasi Shanghais, kui kohalikud äripartnerid tellisid mulle pääsupesasupi. Maitses nagu kergelt alamaitsestatud ja vedel riisipuder, mille keskel natuke želatiini! Aga pidavat noorele tütarlapsele mõjuma hästi – tegema naha ilusaks ja olema ka igasuguste teiste väärtuslike omadustega.

  6. Norrakate “rakfisk” ja islandlaste “hákarl” on seni vist kõige kummalisemad asjad, mida proovinud olen.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga